2/19/11

The Goldew family 2.5

Järjekordne hommik.
Esimese asjana läks ta kontrollima oma tomatitaime.
Seejärel pesi ta käed korralikult puhtaks. Loomulikult kibeles ta telefoni poole, et Kojo'le helistada.
"Hm..Ilmselt tööl," pobises Michelle kurvalt.
Seega otsustas ta natuke kokandust õppida.
:)
Ning sellele järgnes üks turgutav vann.      (& jah, ma tean :D. see vann on must, sellepärast siukest värvi)
Peale vannis käimist nühkis Michelle vanni ilusti puhtaks.
Ning siis helistas ta uuesti Kojo'le. Seekord võttis ta vastu & Michelle kutsus ta enda poole.
Kuna Kojo ütles, et tal läheb veidi aega, otsustas Michelle natuke eilset kana süüa.
"Heii!" hõikas Michelle juba kaugelt & jooksis teda kallistama. "Hei!"

Nad veetsid koos mõnusalt aega, kuni Michelle'ile tuli tööauto järgi. See oli tal meelest läinud.
Niisiis saatis ta Kojo ära & läks tööle.



Töölt koju jõudes korrastas ta veidike aeda & seejärel läks ta magama.
Hommikul ärkas ta värskelt.
Ning esimene asi oli kohe telefoni juurde & Kojo'le helistamine. Õnneks ta vastas & lepiti kokku, et Kojo tuleb natukese aja pärast Michelle poolt läbi.
"Tšau!" hõikasid nad peaaegu ühest suust.
"Tere kullake!" lausus siis Michelle & haaras ta tugevasse kallistusse. Seejärel seisid nad seal, lihtsalt niisama, üksteise embuses kuni Kojo sulges simad ja kallutas end Michelli poole. Michelle sulges samuti silmad.
Nende huuled kohtusid. (Natuke nässu läinud pilt ;D) Esimene suudlus :)
Ja peale seda said nad hoo sisse.
Alles nüüd? :D
"Oh, vihm! Mulle niii meeldib!" rääkis Michelle. "Sulle meeldib ka vihm?" küsis Kojo naerdes. Kuna lõpuks läks väga märjaks ära, otsustasid nad tuppa minna.
Love!

Hei, hei, võtke hoogu maha natuke!
"Mm, äkki me ei peaks veel," üritas Michelle läbi suudluste rääkida, kuid andis alla, sest nad mõlemad tahtsid seda.
"Oh, shit! Mu töö ju," lausus Michelle ehmunult & nördinult.
Niisiis saatis ta Kojo koju & jooksis ise kähku tööle.
Õhtul tegi ta oma toimetused vannitoas ära ja..
..läks magama.
Kui ta ärkas, oli väljas veel pime.
Ning kuna toas oli jahe, otsustas ta kaminasse tule teha.
Jamh, Michelle unustas end teise tuppa pikutama.
Õnneks oli tal suitsualarm ja tuletõrjuja jõudis kohale enne, kui midagi maha jõudis põleda.
"Nii, 100$ teile! Suur tänu, et te nii kiiresti tulite!" tänas Michelle meest. "Oh, aitäh Michelle! Loomulikult," tänas mees teda & nad sõitsid minema.
Michelle? Te ikka kasutasite ju kaitsevahendeid, eks? :D  "Mmm, ei.."
Issand, kas ma olengi rase? Kas see on halb? Oeh.. Ei ole ju!? Appi, äkki Kojo jätab mu maha nüüd? Ei, ei.. Ta ei jäta. Ta armastab mind & mina armastan teda...Aga ikkagi..See on natuke ju vara?  Michelle hakkas vaikselt paanitsema.
Ning seejärel tegi ta endale kausi helbeid, mõeldes lapsele. Kuidas ta teda kasvatama hakkab, kas Kojo aitab teda, mis edasi saab?
Pisike..rääkis Michelle mõttes lapsega & astetas käed kõhule, kas sa oled seal? Kas sa kuuled mind? Ma armastan sind..
Sellest kõigest pidi ta loomulikult ka oma päevikusse kirjutama.
Seejärel otsustas ta Kojo'le helistada. Varem või hiljem oleks ta pidanud sellest igal juhul talle rääkima.
"Tere kulllake!" haaras Michelle Kojo'st kinni ja kallistas teda tugevalt. "Huh, väljas on külm. Ma toon oma mantli! Meil on vaja rääkida.." sõnas Michelle ja läks mantli järgi.
Nad hakkasid pesapalli üksteise viskama. "Kallis.."alustas Michelle juttu. "Ja? Kas midagi on halvasti?" küsis Kojo murelikult. "Ei..Või noh..Ja?" kahtles Michelle. "Noh. Ma avastasin täna, et ma..et..ma ootan..noh..ma ootan last," lausus Michelle vaikselt ja jäi kartlikult Kojo'le otsa vaatama.
"Oh, kullake! Pisike laps! See, see on ju rõõmus uudis! Pisike lapsuke jooksmas mööda maja. Laps..Meie laps.." ei suutnud Kojo oma tundeid sõnadesse panna. "Oh..Ma olen nii õnnelik!" suutis vaid Michelle öelda.
Kuna kõhud olid tühjad otsustas Michelle võileibu teha. Suurest ärevusest unustas ta oma mantli isegi selga.
"Michelle, juba neljas võileib?" küsis Kojo naerdes. "No..Ja, ma söön nüüd ju kahe eest," vastas Michelle samuti naerdes.
Õhtu poole pidi Michelle jälle tööle minema.

Jah..Pisike beebi on tulemas.
Michelle vahetas riided & koristas taldrikud laualt.
Ning seejärel jälle magama.
Michelle koristamas. Nii nunnu pisike kõhuke :)
Lõunaajal rääkis Michelle Kristaga. Üks kolledžist.
Varsti tuli külla Kojo.
"Hei!" vastas Michelle ja koperdas uksest välja. "Hei!" vastas Kojo armsalt vastu ja patsutas Michelle kõhtu.
"Ma armastan sind!" "Mina sind ka!" :)
"Ma pean kahjuks minema nüüd. Ma tahtsin veenduda, et sinuga on kõik korras," rääkis Kojo ja suudles Michelle hüvastijätuks.
Mõned kodutööd.
Ja Michelle otsustas endale täna hamburgereid teha.
Ning samuti tegi ta ka sissekande oma päevast oma päevikusse.
Õhtul helistas Kojo & kutsus Michelle välja.
Michelle sättis end valmis.
Ja sõitis taksoga bowlingusse. Seal pidid nad kohtuma.
Nad tervitasid üksteist ja Kojo vabandas, et ta töö riietega tuli :D.
Seejärel mängisid nad natuke bowlingut.

Ja otsustasid midagi ka süüa.

"Äkki lähme minu poole?" tegi Michelle ettepaneku, kui mõlemad olid bowlingust ja tantsimisest väsinud. "Jah, miks ka mitte," vastas Kojo.
Michelle kutsus neile takso järgi.
"Ma armastan sind nii väga!" sõnas Kojo. "Jah..Ma tean. Kuidas saaksin ma seda unustada?" vastas Michelle naerdes.
Nad kõndisid tuppa kui järsku: "Oooh! Ma vist oksendan!"
Ning siis haaras ta paaniliselt ja karjudes oma kõhust kinni. "Michelle!? Mis juhtus!?" küsis Kojo ehmunult. "AAAIIII!" kiljus Michelle.
Mõne aja pärast said nad teada kohutava uudise.

"Kallis..Ära nuta.. Tule, ma aitan su voodisse," rahustas Kojo nutvat Michelle'i.
Kojo aitas Michelle'l uinuda ning läks seejäre ise telekat vaatama.
Ei möödunud kaua aega, kui Michelle jälle üleval oli. Nuttis. "Kojo?" küsis ta vaikselt. "Siin!" hõikas ta elutoast.
Michelle jooksis Kojo embusesse. "Tead? Ma mõtlesin siin natuke, et mina armastan sind, sina armastad mind, me tahame saada ..lapsi.."seda viimast lausus ta ettevaatlikult, kuid Michelle oli rahunenud ja kuulas teda huviga. "..no, et äkki me koliksime kokku?"  "Sa oleksid nõus?" küsis Michelle nuuksudes. "Mmm, ja. Miks ka mitte?" sõnas Kojo naeratades. "JA! Ja! Muidugi me võiksime kokku kolida!" oli Michelle rõõmus.
Ta hüppas Kojo'le sülle. "Ma armastan sind," sõnas ta vaikselt Kojo'le kõrva ja naeratas.
Peagi uinus Michelle jälle. Kojo valvas teda & luges raamatut.   :)

_____
ma loodan, et oli normaalne osa. et mitte väga igav janii. :)