Hommikut alustas Mia värskelt. Väljas on mõnus lumi, ei ole sellist palavust nagu suvel.
Ta vedas ennast kööki. "Hommikust!" sõnas ta rõõmsalt Toshale, kes oma suure kõhuga vaevaliselt laua taha mahtus ja hommikusöögiks kala sisse lahmis. "Hommik!" sai Mia vastuseks.
"MIIA!!" hakkas Tosha järsku karjuma. "Mis juhtus!?" ehmatas Mia ära. Alles ta ju sõi rahulikult. "MIIIA. AAAIII, LAA..LLAAAPS!" kisendas ta valust. Mia ei osanud midagi teha. Owenit ka kodus polnud - ta jõuab koju alles õhtul.
"Helista! kiir...abi.." hingeldas Tosha ja haaras toetuseks lauast kinni.
Sünnitus möödus raskelt, kuid kiirelt. Juba varsti hoidis Tosha käes Erica't.
"Ta näeb nii armas välja," sõnas Tosha imestunult beebile otsa vaadates.
Ta ulatas Erica ka Miale. Imekombel sai ta täiesti hästi sellega hakkama.
Seejärel panid nad koos lapse magama.
Kuna Tosha ikka veel magas, tegi lõunasöögi Mia ainult endale.
Peale seda otsustas ta natukene telekamänge mängida. "JE..ss!" karjus ta, kuid järsku meenus talle Tosha ja laps, mis tõttu ta oma häält vaiksemaks tegi. Varsti tüdines ta mängust ära - ta ei saanud levelist edasi - ning ta otsustas õhtuks plaane teha.
Ta helistas läbi paljud sõbrannad, kuid kõikidel oli midagi ees. Seega otsustas ta minna rulluisutama üksinda.
Õhtul tellis ta endale takso ja lasi end vabaajakeskusesse sõidutada. See on tema esimene kord rulluiskudel.
Mis peaaegu kohe jätkus ka kukkumisega. "Aih..raisk," sõnas ta vaikselt.
Eemalt märkas teda üks mees ja tahtis talle appi minna.
Kuid enne Miani jõudmist, kukkus ta ise pikali. Hm. Mia ajas end ise püsti ja põgenes kiiresti platsilt.
Kuna Mia on väga seltskondlik, siis läks ta kohe uusi tutvusi tegema. Kahjuks pole veel mitte ükski mees silma jäänud. Peale..tema. Selle mehe, kes talle appi tõttas ja Miat ehmatas.
Seega jooksis Mia tagasi platsile, et mehega tutvust teha.
Tema aga kõndis platsilt minema koju.
Päris imelik, mõtles ta. Küll ta kunagi temaga ikka kohtub!
Ning kuna kõik hakkasid järsku lahkuma, tegi seda ka Mia. Mis mõttega ta tsillib seal üksinda?
Kodus läks ta kohe magama. Owen oli tagasi jõudnud ja veetis aega lapse ning Toshaga - neil oli paras pähkel saada see karjuv laps magama.
Peaasi, et see laps mind ülesse ei ajaks, naeris Mia.
Kummitused. Keset ööd otsustas Gilbert külla tulla. Ta lülitas kõik elektroonika värgid sisse ja ajas terve maja ülesse.
Nii kui Mia kära kuulis, jooksis ta kähku ja hirmunult asju kinni panema.
Ta jooksis tagasi teki alla, kuid nii pea kui ta oli oma pea padjale pannud, käivitusid asjad taas. Mia ärkas taas ülesse.
Ja nägi oma isa, kes mööda maja ringi kondab. Ta kuulis köögist hääli ja Owen hõikas, et teeb kala. Tal oli kõht tühjaks läinud. Mia üritas uuesti uinuda.
"BUUUUUUUUU!" kisendas Gilbert. Ha ha väga naljakas. Owen ehmatas end pool-surnuks.
Ei..tähendab. SURNUKS.
Kas see on tõesti tõsi? Šokk. Täielik šokk.. Kuidas võis Gilbert, tema isa, oma poja tappa!?
Blueberry mjäugus vihaselt vikatimehe peale, kes teda tõsiselt hirmutas. Vaesed kassikesed.
"Nii..nii...Owen..Rabby," ajas ta näpuga järge, "sina ei pidanud ju surema!"
Vaesekene :(
Kõik kassid elasid seda väga üle.
Owen suri nii noorelt. Värske isa ja juba surnud..
Tosha elab seda väga üle. Ta on nüüd lapsega üksinda ja ta ei saa mitte kunagi rohkem lapsi Owenilt.
Mia aitas Toshal lapse uuesti magama panna - mõlemal pisarad silmis, mõeldes Erica tulevikule.
Jälle! Gilbert ehmatas Toshat jälle! Tüdruk ei saa isegi normaalelt dušši all käia.
Mia lõpetas Oweni kalategemise ja käskis Toshal seda süüa. Tema aga ainult nuttis ja nuttis.
Kuni..MIDA!?
"Mia..hoolitse..mu..lapse eest!" olid tema viimased sõnad.
Tosha suri..Kuidas on see võimalik!? Owen ja Tosha on mõlemad surnud? Kas Mia on siis järgmine?
EI! PALUN EI!! See on tõeline õudustemaja.
"Appi...apppi!!!" oli ainus mis Mia endast välja pigistas. Kuna ta teadis et kassikestele ei tee Gilbert midagi ja Erica ka magab rahulikult oli Mia otsus järgmine.
Ta põgenes ülesse korrusele..kiiiresti! Ta teab, et kummitused ei saa korruste vahel liikuda ning siin on ta kindlas kohas.
Ta sai endale voodi ning jäi rahulikult magama. Ei..mitte rahulikult. Surmahirmus. Tema on ainus, kes Ericale jäänud on! Kõik sõltub temast.
"KUS KURAT MU VOODI ON!?" MIDA? Selle pärast TAPSID sa oma poja ja tema naise? Mingi faking voodi pärast!?
Terve öö ei saanud Mia magada. Ta lihtsalt ootas, kuni päike tõuseks ja Gilbert tagasi oma hauda läheks. Siiski sai ta natukene magada. Ta ärkas suure ehmatusega päikese peale ja mõtles.."Mis siis, kui mina olengi nüüd järgmine?"
♦♦♦♦
JAH. Väga suur šokk ka mulle, et nad mõlemad surid..ausalt. Mul on nii kahju ka kiisukestest ja ma kaalun tõsiselt Gilberti haua maha müümist, sest nii kui Mia ka sureb (ptui, ptui, ptui) on mu legacy läbi...
Loodan, et osa meeldis siiski. Ma ei tea ausalt mis ma siia kokku kriblasin..
:-)
No comments:
Post a Comment